vaher, ginnala

Kirjeldus:

Syn. Acer ginnala
Loetakse tatari vahtra alamliigiks.
Kõrgus on 5-6 m. Noore taimena kasvab kiiresti, vananedes kasv aeglustub. Kasvab laiuva võraga kõrgeks põõsaks või väikese puuks.
Rohelised lehed on kolmehõlmalised ja pikema keskmise hõlmaga. Sügiseks muutuvad värvilt silmapaistvatesse oranžidesse ja punastesse toonidesse.
Mitmeharuline hall tüvi on noorena siledakooreline, vananedes omandab huvitava vaolise krobelise tekstuuri. Oksad on püstise kasvukujuga ja peenikesed.
Õitseb juuni esimesel poolel, pärast lehtede puhkemist. Väikesed helekollased lõhnavad õied paiknevad pööristes. Ginnala vahtra tiibviljad on väga pilkupüüdvad: 2-3 cm pikad ja värvuvad juulis tumeroosaks. Varjus kasvades jäävad rohekasroosaks. Sügisel muutuvad pruuniks.
Kõige paremini kasvab täispäikeses, aga saab hakkama ka nõrgas varjus. Eelistab viljakat parasniisket ja kergelt happelist mulda. Ginnala vaher kasvab hästi linnatingimustes, sest on hea vastupidavusega õhusaastele ja teehooldussooladele. Kliimatsoon 4, väga külmakindel, talub külma kuni -35 °C kraadi.
Väärtuslik meetaim tolmeldajatele. Ei vaja regulaarset lõikamist. Võib lõigata peale kevadist mahlajooksu lõppemist ristuvaid ja haigestunud või kahjustunud oksi.
Sobib kasvama soolopuuna, gruppidesse istutatuna või vabakujulise hekina. Hea kaaslane rododendronitele, okaspuu kääbusvormidele, lumeroosidele, helmikpööristele, maohabemele ja kevadel õitsevatele sibullilledele.
Levib looduslikult Kesk- ja Põhja-Hiinas, Mandžuurias, Koreas ja Jaapanis.