nõiapuu, värd- `Diane`

Kirjeldus:

Kasvab 3-4 m kõrguseks puuks või vaasikujuliseks põõsaks.
Lehed kevadel tumerohelised, suvel hallikasrohelised, ümarad kuni ovaalsed, lainelise servaga ja sarnanevad lepalehtedele. Sügisel on igal lehel esindatud kogu värvigamma kollasest tumepunaseni ja kogu põõsas on väga ilus värviline.
Õitseb suurte ämblikku meenutavate õitega, õite läbimõõt 3-4 cm. Õied on punased kuni vasepunased, koosnevad justkui ribadest ja lõhnavad magusalt. Pärast õitsemist moodustuvad väikesed kaheosalised viljakuprad, mis küpsedes avanevad ja paiskavad välja mustad läikivad seemned.
Nõiapuud on huvitav taimeperekond just tänu kevadtalvisele õitseajale. Olenevalt talve karmusest toimub see märtsis või aprillis, pehmema talve korral jääb veelgi varasemasse perioodi. Mõnikord avanevad esimesed õied juba sügisel, siis jääb taim puhkama ja jätkab kevadel sealt, kus pooleli jäi.
Eelistab päikeselist kuni poolvarjulist tuulevaikset kasvukohta. Täispäikeselises kasvukohas õitseb rikkalikumalt. Eelistab kuivemat või parasniisket hea drenaažiga suhteliselt viljakat, võimalusel happelisemat pinnast.
Talvekindlus hea, kuid karmimatel talvedel võivad võrsetipud kahjustuda. Esimestel talvedel vajab talvekatet. Kliimatsoon 6, talub külma kuni -23 °C kraadi.
Vajadusel võib peale õitsemist ära lõigata valesse suunda kasvavad ja haigestunud oksad.
Noore taimena tahab pidevat kastmist, et korralikult juurduda.
Sobib kasvama parkides, maakodu- ja linnaaedades üksikult ja rühmades. Head kaaslased on ülased, lumeroosid, kuutõverohud ja kontpuud.
Nõiapuu liigid levivad looduslikult Põhja-Ameerikas ja Ida-Aasias.