vaher, hõbe- `Laciniatum Wieri`

Kirjeldus:

Wier, 1873 a.
Kõrgus 15-20 m, võra laius umbes 12-20 m. Aastane juurdekasv umbes 50 cm kõrgusesse ja 25 cm laiusesse. Ümarovaalse kuni koonusja võraga kiirekasvuline puu.
Suured lehed on 8-16 cm pikad, tavaliselt 5-hõlmalised, sügavalt lõhestunud. Lehed on pealt kahvaturohelised, altpoolt hõbevalged ja sädelevad eriti efektselt tuule käes. Sügisvärvus on kollakas-oranž.
Tõmbab tähelepanu oma laia lehvikukujulise võraga. Noored oksad on peenikesed ja pikad, kergelt rippuvad külgoksad annavad puule graatsilise ilme.
Õitseb varakult enne lehtimist, kollakasrohelised õied on punaste tolmukatega ja koondunud kobaraisse. Õied meelitavad oma meeldiva lõhnaga paljusid putukaid.
Ei sobi tugevalt tuuline kasvukoht, sest puit on üsna rabe ning suured tormid võivad puule liiga teha ja murda oksi, kuid juurestik on hästi arenenud.
Võrdlemisi valgusnõudlik, kuid saab hakkama ka poolvarjulises kohas. Mullastiku suhtes vähenõudlik, kuid kasvab kõige paremini viljakal, niiskemal, kergelt happelisel või neutraalsel kasvupinnasel. Liigkuival pinnasel vajab kastmist. Talub hästi õhusaastet, seetõttu on sobilik ka linnahaljastusse. Talub hästi kärpimist. Eestis täiesti külmakindel, kliimatsoon 4, talub külma kuni -35°C.
On üks ilusamaid ja uhkemaid puid suurtes aedades, parkides, elamurajoonides, kus sobib kasvama nii soolopuuna kui ka rühmades.
Sordi päritolu kohta on mitmeid andmeid. Osadel andmetel leidis sordi Wier 1873 aastal, sorti tutvustasid avalikkusele 197.aastal Ellwanger ja Barry ning nemad andsid sordile avastaja järgi nime. Osade allikate andmetel on sordi leidja de Vos 1867. aastal Hollandis.