roos, damaskuse `Blush Damask`

Kirjeldus:

Syn. `Blush Hip`.
Esimest korda on seda sorti kirjeldatud 1759 aastal.
Kõrgus 1-3 m, saab lõikamisega hoida madalamana, roniroosina vajab tuge.
Paksud täidisõied on roosad ja koosnevad 17-25 kroonlehest. Õitseb varakult ja väga rikkalikult mais-juunis, jahedama ilmaga on õitsemise hooaeg pikem. Õied lõhnavad väga tugevalt.
Oksad on tugevad ja jaksavad kanda suurt õiekoormat. Oksad on kaetud väheste ja väikeste ogadega. Lehed on mattrohelised.
Haiguskindlus väga hea. Kliimatsoon 4, väga külmakindel, talub külma kuni -35 °C kraadi. Vajab vähest hooldust, võib lõigata pärast õitsemist, eemaldada vanad ja kahjustada saanud oksad. Kõige parem väetis on orgaaniline (sõnnik või kompost, millele on lisatud banaanikoori ja kohvipuru).
Lisaks ilutaimena kasvatatakse damaskuse roosi parfümeeria, farmakoloogia ja toiduainetetööstuse tarbeks. Kõige suurema eeterliku õli sisaldusega on õied, mis on korjatud õhtuhämarusest kuni keskpäevani. Suvisel grillipeol saab õitega dekoreerida nii jooke kui magustoite. Õitest võib keeta roosimoosi.
Iraanis peetakse damaskuse roosi pühaks, inimesed kutsuvad seda taime Muhamedi lilleks. Bulgaarias on damaskuse roos riiklik sümbol. Roosi orus, mis asub Bulgaaria keskosas, kasvatatakse ja korjatakse roosiõisi juba üle kolme sajandi. Bulgaaria roosiõli on kuulus üle kogu maailma.
Kohustuslik taim roosikollektsioonis, sobib hekitaimeks, eriline taim nii tarbe- kui iluaeda.
Damaskuse roos on looduslik hübriid (Rosa moschata × Rosa gallica) × Rosa fedtschenkoana, mis toodi Pärsiast Euroopasse vahemikus 1254-1276 aastal.