magnoolia, Soulange`i

Kirjeldus:

Etienne Soulange Bodin, 1820 a. Pariis, Prantsusmaa.
Sileda magnoolia (M. denudata) ja liiliaõielise magnoolia (M. liliiflora) hübriid.
Kuni 10 m kõrgune ja 6 m laiune vormikas, aeglase kasvuga magnoolia. Noorena püstisema võraga, vananedes muutub ümaramaks ja laiemaks, kasvatatakse sageli mitmetüvelise põõsana.
Tüvi ja koor on halli värvi ja jämedama tekstuuriga.
Läikivad tumerohelised ovaalsed lehed on kuni 20 cm pikkused ning sügisel muutuvad kuldpruuniks. Pungad on suured, hallikas-hõbedased ning kergelt karvased.
Õied on kausikujulised, 10-15 cm läbimõõduga. Heleroosadel õitel on lillakates toonides õiepõhi ning puhkedes paljastavad oma valge sisemuse. On üks rikkalikumaid õitsejaid, õitsedes aprillis-mais enne lehtimist, väga meeldiva aroomiga. Hiliskevadised öökülmad võivad õisi kahjustada.
Armastab kasvada päikeselises kuni poolvarjulises kasvukohas. Talub rohkem tuulist keskkonda kui teised magnooliad, samas tuuletõmbust ei taha. Eelistab viljakaid, parasniiskeid, õhulisi muldi, saab hakkama ka aluselises mullastikus. Võimalusel mitte lasta kuivada ja kuivematel perioodidel tuleks kasta lisaveega. Taime ümbruse pinnas tuleks soovitatavalt katta multšiga. Ümberistutamist ja juurte kahjustamist talub väga halvasti. Kliimatsoon 6 a ( talub külma kuni -23,3 °C ). Kesk-Eestis tuleb leida aias soojema mikrokliimaga kasvukoht, paremini kasvab Lääne-Eestis ja saartel. Noori taimi on vaja katta, hiljem külmakindlus kasvab.
Lõigata vaid vajadusel, soovitavalt hilissuvel. Paljundada saab sügisel külvatavate seemnetega ja suve algul võetud poolpuitunud pistikutega.
Sobib kaunistama nii linnaparke kui ka koduaeda soolotaimena. Kõige populaarsem magnoolia liik Euroopa aedades.
Soulange`i magnoolial on palju ilusaid sorte: `Brozzonii`, `Alba Superba`, `Lilliputian`, `Rustica Rubra`, `Alexandrina`, `Genie`.