kuusk, serbia

Kirjeldus:

Kõrgus 20-30 m. Noores eas aeglasekasvuline, hiljem kasvab oluliselt kiiremini.
Atraktiivne sihvakas puu. Sirge tüvi, korrapärase kujuga võra, mis on kitsaskooniline ja tihe.
Kõrgemal asetsevad oksad on lühikesed ja püstised, võra keskosa oksad horisontaalsed, alumised oksad pikemad ja rippuvamad ning ulatuvad tavaliselt maapinnani.
Okkad on lamedad nagu nulul (enamusel kuuskedel neljakandilised). Paksud okkad on pealt tumerohelised ja läikivad, alt sinakasvalged, 1-2 cm pikad, noortel puudel torkava tipuga, vanadel puudel tömbid.
Ovaalsed seemnekäbid on suvel punakasvioletsed, valminult mustjaspruunid, läikivad, 4-6,5 cm pikad. Emakäbid asuvad ainult ladva osas, sageli mitmekaupa koos. Isaõisikud, mis toodavad õietolmu, on 2-2,5 cm pikkused ja helepunased. Neid on rikkalikult ja need lisavad puule dekoratiivsust. Käbikandvus 15-20 aastaselt.
Sügav ja hästi arenenud juurestik.
Talub hästi linna saastet. Kliimatsoon 4, väga külmakindel, talub külma kuni -35 °C kraadi. Mullastiku suhtes vähenõudlik. Seenhaigustele ja putukkahjuritele vastupidav, võrdlemisi varjutaluv ning linnasaastet taluv.
Sobib metsaaeda või suurematele haljasaladele ja parkidesse.
Looduses ohustatud liik, tema leviala on ainult 500 ruutkilomeetrit. Euroopas aga suure dekoratiivsuse tõttu üks enamkasvatatavaid okaspuuliike. Eestis  sage kultuuris, rajatud ka metsakultuure. Serbia kuusk on väga pikaealine, tema eluiga võib olla 250-350 aastat. Istutades võib selle peale uhkusega mõelda.