Vesirooside kasvatamise saladused

Paljude aiapidajate unistuseks on vesiroosid, need imeliselt õitsvad veetaimed romantilise tiigi kaldal. Kuid peljatakse, et nende kasvatamine on liiga keeruline. Tegelikkuses on vesiroosid leplikud taimed, kelle kastmisele te näiteks aega kulutama ei pea. Naljaga pooleks öelduna:” Vesiroos sobib perenaisele, kes lilli kasta ei viitsi.” Muidugi on nende kasvatamisel vajalik teada mõnda nippi. Nipid selged, saate endale fantastilised taimed, millede õisi on alati nii tore oodata. 

Tiike on kahte sorti: looduslikud ja tehislikud. Loodusliku tiiki saab vesiroosi istutada otse mutta, vähemalt 50 cm sügavusele, kus põhi ära ei külmu. Sellisel juhul talvitub vesiroos väga edukalt. Põhi ei tohiks olla liialt liivane, kasvuks vajab ta rammusat savikat pinnast.

Räägime aga lähemalt sellest, kui teil ei ole looduslikku tiiki, kuidas siiski soov vesiroosi kasvatada.

Juhul, kui veesilm on alles rajamisel ja vesiroosi soov juba ette planeeritud, siis kaevake oma tiigi põhja üks sügavam koht nö. talvituskoht. See koht peab olema nii sügav, et vesi põhjani ei külmuks, ligikaudu 100 cm. Suurust nii palju, et kogu teie kollektsioon vesiroose sinna põhja talvituma mahuks. Siis saate vesiroosi korvid sügisel sinna põhja uputada ja ongi talvitumisega mure murtud. Kevadel veesilma puhastamisel tõstate korvid taas tagasi oma kohtadele.  Sellisel kujul on taimedega kõige vähem tegelemist. Kui teil on aga väike tiik ja vaid üks vesiroosi sort, siis saategi korvi asetada sinna sügavamale kohale.

Vesiroos armastab päikest, leidke talle päikseline koht. Varjus jääb õisi väheks.

Istutamine ja veekoguga kohanemine

Vesiroosi istutamisel kasutage spetsiaalset veetaimedele mõeldud mulda. Samuti on olemas spetsiaalsed augulised korvid. Korv täitke mullaga, seejärel istutage vesiroos. Mulla peale võib panna tüki peenrakangast ja kindlasti kivikesi, sest muidu ei püsi teil taim põhjas ja vesi uhub kogu mulla korvist minema. Korvi külge siduge traat või nöör. Esialgu pannakse korv mõnekümne sentimeetri sügavusele ja siin on abi üle tiigi asetatud puulatist, kuhu külge saab korvi siduda. Vesiroosi lehevarred kasvavad üliruttu ja kui need on jõudnud veepinnani, siis laske korv paarikümne sentimeetri võrra sügavamale ja niimoodi seni kuni korv on õigel sügavusel.

Talvitumine

Veidi rohkem tööd on sellisel juhul, kui veesilm talvel põhjani külmub. Aga ärge heitke meelt, ka sellisel juhul ei pea vesiroosi mõttest loobuma. Sügisel tuleb taim veest välja võtta ja viia mujale talvituma. Selleks sobib kelder, milles temperatuur on stabiilselt mõned kraadid plusspoolel. Võtke taim veest ja pange nõusse, kuhu lisage vett. Vahepeal talvel vaadake, et vett poleks vähemaks jäänud ja vajadusel lisage.

Teise võimalusena saab maasse kaevata vaadi, mida kattes vesi samuti põhjani ei külmu. Sel puhul asetage vesiroos vaadi põhja ja peale katteks lehti, et vesi põhjani ei külmuks.

Ei ole ruumi või tahtmist tiigi rajamiseks?
Meil on teile hea uudis, vesiroosi saab kasvatada ka ämbris või madalas pajas. Tuleb valida miniatuurne sort, näiteks ´Pygmaea Rubra´, mis kasvab rõõmuga umbes 30-80 cm sügavuses vees. On aedasid, kuhu see sort on pandud lillepeenrasse mõne sügavama nõuga. Talvel talvituma peab ta siiski mujal, kui selles nõus.