Mäletate vanaema aiast neid roosavahuseid ja imeliselt lõhnavaid pojenge? Kuidas surusite oma nina õitesse ja tõmbasite kopsud täis magusat aroomi? Vanaemadel oli valikus valged või roosad, kuid praegune valik on palju rikkalikum.
Tihti peetakse pojengi kasvatamist keeruliseks ettevõtmiseks. Tegelikult on tegemist äärmiselt vastupidavate ja tänuväärsete õitsejatega meie aias. Kord end aeda mugavalt sisse sättinud pojeng on seal aastakümneid, muutudes vaid suuremaks ja uhkemaks. Jälgides mõningaid näpunäiteid ja soovitusi on varasuvine pilgupüüdja peenras garanteeritud.
Sobiva koha leidmine aias
Pojengile ei meeldi ümberistutamine. Tema tahab ajada oma juured sügavale maasse ja jääda sellele kohale aastakümneteks, isegi lausa sajaks aastaks. Seetõttu ongi oluline koha valik aias. Kui tundub, et sai kehva koha peale ja esimesed aastad ei õitse, siis ei tasu veel meelt heita. On pojengi sorte, mis lasevad enda sordiomast õit oodata isegi 3-4 aastat. Mida haruldasem või täidisõielisem sort on, seda enam kohanemiseks aega vaja on.
Pojeng vajab rikkalikuks õitsemiseks päikeselist või poolvarjulist kasvukohta. Mullastik peab olema hea drenaažiga. Pojengid ei talu seisma jäänud vett: ei vihmavett, ega ka lumesulavett. See võib neile saatuslikuks saada.
Külma pojeng ei karda ja hea oleks valida tuultele avatud koht. Liikuv õhk aitab vähendada seenhaigustesse nakatumise riski. Samas liigne tuul võib lõhkuda raskeid õievarsi.
Erinevatel muldadel arenevad taimed erinevalt. Liivastel ja kergetes muldades on õitsemine väiksem, kuid palju lehti. Savistel toiteainerikastel muldadel on õitsemine hästi rikkalik, õied suured, kuid taim kasvab aeglasemalt.
Ettevalmistus istutamiseks
Kasvukoha ettevalmistus on pojengi eduka õitsemise eelduseks. Korralikult ettevalmistatud istutusauk tagab selle, et edaspidi te enam erilist hoolt ja vaeva nägema ei pea.
Kaevake 40-60 cm laiune auk. Istutusauk tuleb 50 cm sügavuselt läbi kaevata, eemaldada kõik umbrohu juurikad. Kõvas mullas on taimel raske korralikult juurduda, seega kobestage augu põhi labidalehe sügavuselt.
Raskesse savimulda või madalatesse kohtadesse istutades tuleks põhja rajada drenaažikiht: kruus, liiv või kivid. Mulla parandamiseks liivastel muldadel lisage ämbritäis peenestatud savi. Savistel muldadel aga hoopis ämber liiva.
Nüüd on aeg täita auk hea ja paremaga, et pojengil oleks piisavalt rammu kasvamiseks. Auku tuleks panna: hästi kõdunenud sõnnikut või komposti, turvast ja august välja kaevatud mulla pealmine kiht. Väetiseks 100-200 g superfosfaati või 400-500g kondijahu. Kogu segu korralikult läbi segada, see peaks moodustama august 2/3 ja istutades ei tohi taim seda „segu“ juurtega puudutada. Sellele mulla osale, kuhu taime istutate, ei lisa midagi.
Elise Aia pojengide istutamine
Meie müüme potistatud taimi, mida saab istutada terve hooaja vältel. Suur hulk taimi on meil Eestis juba ka talvitunud.
Ettevalmistused tehtud, saab hakata istutama.
Istutamise vahekauguseks võiks olla 100-120 cm. Taimede vahel peaks saama õhk vabalt liikuma, nii on oht seenhaigustele väiksem.
Taim tuleb istutada samale kõrgusele, milline on potis mulla pind. Varte ja juurte ülemineku koht sättige 3-5 cm mullapiirist allapoole. Liiga sügav istutus on üheks põhjuseks, miks pojeng ei õitse.
Ümberistutamisel tuleks kaevata võimalikult suure mullapalliga, kuid ka siis võib jääda taim põdema. Pirtsutab 2-3 aastat, õisi ei näita ja alles seejärel taastub õiterikkus.
Hooldus
Pojengidel moodustuvad juulist augusti alguseni järgmise aasta kasvupungad. Sel ajal on oluline, et taim ei jääks kuivale ja saaks piisavalt väetist. Kasta ei tuleks tihti, vaid korralikult: 3-4 ämbrit taime kohta. Niiskust aitab hoida multšimine, mis hoiab mulla niiske isegi põuasel ajal. See muudab kastmise vajalikkuse pea olematuks. Kastmisel tuleks kasta taime võimalikult mulla lähedalt, mitte uhkelt ja kõrgelt lehtedele vett valada. Taaskord – pojeng ei kannata liigset niiskust.
Õitsemiseks vajavad lämmastikku ja kaaliumi. Selleks, et hiljem ei peaks väetama, tasub istutamise eel teha korralik ettevalmistus. Hästi kasvavad ja õitsevaid pojenge ei pea lisaks väetama. Liigne väetamine toodab lehemassi, mitte ei suurenda õitsemist.
Suurte rikkalike õitega käib kaasas ka toestamine. See on üldiselt osa pojengi kasvatamisest. Uhked õied on rasked, eriti peale vihma. Siis võivad oksad lausa maani kaarduda ja õied mädanema minna. Lilletugede valik poodides on rikkalik: plastikust, metallist või puidust. Osavamad aednikud meisterdavad vajaliku suurusega ja meelepärased toed ise.
Peale õitsemist on aeg lõigata kõik närtsinud õied ära. Nii hoiad eemale seenhaiguseid ja taim ei keskendu seemnete kasvatamisele, mis teda liigselt kurnab.
Septembris tuleks rohtsed varred lõigata maapinna kõrguselt maha. Neid lehti ei tohi kindlasti panna kompostihunnikusse, vaid tuleb põletada.
Tahame teile tutvustada ITOH-hübriidi:
ITOH-hübriid on nimetatud aretaja Itohi järgi. Aretaja suri 1956. aastal ja ise ta enda kätetööd õitsemas ei näinudki. Selle hübriidi eripäraks on pikk õitsemisaeg ja poolpuitunud varred. Oksad on 10-20 cm kõrguselt puitunud, sealt edasi kasvab rohtne osa. Õiteilu jätkub nendel sortidel lausa kuuks ajaks ja nad ei vaja lisatoestust. Taluvad võrreldes teiste sortidega paremini poolvarju. Imeline, kas pole!
Istutamisel jälgige, et puitunud okste alumised pungad oleks mulla all, ülemised aga maapinnal. Kõiges muus hooldage ja kasvatage nagu teisi pojenge. Talveks võiks neile igaks juhuks kuhjata põõsaste ümber mulda või turvast, juhuks kui tuleb lumevaene ja külm talv. Kuid üldiselt neid meie kliima ei häiri.
Meie sordivalikus on olemas: ´Old Rose Dandy´ , ´Yellow Waterlily´, ´Prairie Charm´, ´Garden Treasure´, ´First Arriva´, ´Border Charm´, ´Lollipop´, ´Callie`s Memory´, ´Scrumdiddlyumptious´.
Aeda sobitamine
Pojeng sobib ideaalselt soolotaimeks või rühmana istutades. Võib rajada uhked alad aias, kus vaid pojengid. Neile, kel ruumi napib ja tahaks pojenge teiste lilledega kombineerida, pakume mõne idee. Istutamisel vaid jälgige, et madalad taimed ikka ette ja kõrgemad tahapoole.
Heaks kaaslaseks pojengipeenras on kevadised sibullilled. Kõigepealt uhkustavad kevadlilled oma õitega ja hiljem varjavad pojengilehed juba hääbuvad varrejupid. Peale pojenge võtavad õitsemise üle näiteks päevaliiliad ja hubei ülane.
Mõned ideed veel kombineerimiseks: faasseni naistenõges, härjasilm, laialehine mailane, tähtputk, pisiputk, murtudsüda, kurekell, saialill, roosid.
Seega on võimalusi palju, kuidas seda suursugust lille enda aeda sobitada.
Haigused ja kahjurid
Enamasti on pojengid vastupidavad, talvekindlad taimed, kuid ka neil esineb ka vaenlaseid. Sügisel pruuniks ja koledaks muutuvad lehed ei ole haiguse tunnuseks, lihtsalt on saabunud taime tavapärane hooaja lõpp. Kõik varred lõigata maapinna lähedalt ja põletada.
Liigniiskus. Kastmisel jälgida, et ei kastaks lehti, õisi. Juba kasvukohta valides peab jälgima, et vesi ei koguneks. Jääte enda kullakallist pojengist lihtsalt ilma.
Seenhaigused on kaaslaseks niiske ja jaheda ilmaga. Selleks, et haiguste levikut takistada, tasub õitsenud õied ära lõigata. Pudenevad kroonlehed on seentele niiske ilmaga head kasvukohad. Hilissügisel tuleb varred maapinna lähedalt lõigata. Neid ei tohi panna komposti, vaid tuleb põletada.
Pojengi-hahkhallitus on seenhaigus. (Botrytis paeoniae) Tunnuseks on pehmed varred juurekaela lähedal. Need pruunistuvad ja kukuvad pikali, varred kuivavad. Tugeva nakatumise korral õienupud kuivavad ära, ei avane. Lehed keerduvad ja muutuvad lillaks. Vastuvõtlikumad on varased sordid.
Pojengi-ringlaiksus (Peony ringspot virus) on viirushaigus. Tunnuseks on lehtedel heledad laigud, süvenedes muutuvad need ringideks. Õiepungad ei avane. Sellele haigusele ravi ei ole, taim tuleb mullapalliga üles kaevata ja põletada.
Pojengi ümarlaiksus (Phyllosticta paeoniae) Tunnuseks on alumistel lehtedel millimeetrised pruunid laigud. Sügiseks muutuvad need suuremaks ja mustaks. Laikude vananedes tekivad augud.
Viltrooste (Cronartium flaccidum) Tunnuseks kuivad, keerdus lehed. Lehtede külgedele tekivad kollakaspruunid laigud ja tolmavad eoste padjandid. Sügisel tekivad lehtede alumisel pinnal 2 mm suurused pruunid talieoste sambakesed. Vaheperemeheks on mänd.
Maasika-kärbuss (Aphelenchoides fragariae) Tunnuseks lehtedel vesised kollakad laigud. Hiljem laigud muututvad suuremaks ja pruunistuvad. Võib kahjustada ka õisi, mille tulemusel õied deformeeruvad. Tugeva kahjustuse korral lehed hävivad. Kahjustajaks on imeväikesed ümarussid, kes imevad taimemahla.
Pojengide peal askeldavad sipelgad ei tee taimele midagi. Kuna pojengi õienupp on kaetud magusa nestega, siis sipelgad käivad sellega maiustamas. On täheldatud, et ka puhma alla tehtud sipelgapesa taime ei häiri. Saputage õisi enne tuppa toomist, et tegelased õue jääksid.
Teksti koostamisel on lisaks enda teadmistele kasutatud raamatuid: “Pojengid” Susanna Wildlundh, “Pojeng” Sulev Savisaar.