Kui aed on juba rajatud ja koer alles perre võetakse, ei pea tegelikult ühtegi puud ega põõsast jalapealt maha saagima. Loomad tunnetavad sageli paremini kui inimesed, mida süüa võib ja mida närida ei tohi. Kui aga alles hakkate aeda rajama ning soovite arvestada, et tulevikus mängib seal ka üks või mitu koera, on mõned nipid, kuidas kujundada juba algusest peale koerasõbralik aed.
Enamikul tõugudel on eelsoodumus teatud tegevuste suhtes, mis tuleneb nende algsest aretuseesmärgist. Seetõttu on kasulik enne tõu üldise iseloomustusega tutvuda. Samas on kõik koerad isiksused ning ka sama tõu sees võib käitumine erineda.🐶🐕🐩
Koerasõbralik aed arvestab koerte loomuomaste vajadustega, nagu jooksmine, mängimine, kaevamine, hädade tegemine, territooriumi valvamine, nuuskimine ja närimine. Hästi planeeritud aed võimaldab nautida aiapidamist koos koeraga, ilma suuremate kahjustusteta.🐶🌿😊
Piirdeaed peab olema tugev ja piisavalt kõrge, samas vähemalt osaliselt läbipaistev. Koertele on oluline näha, mis toimub aiast väljaspool, mistõttu ei ole tihe püstloodis laudsein parim valik – kui koer kuuleb, kuid ei näe, mis aias väljas toimub, võib ta muutuda rahutuks.
Turvalisuse huvides ei tohiks koertel olla võimalust aia alt läbi kaevata. Mõned tõud, näiteks malamuudid ja huskyd, kellel on tõuomane rännukirg, võivad endale põgenemiseks korraliku tunneli kaevata. Seepärast on väga hea juba piirdeaia rajamisel paigaldada selle äärde kogu piirde ulatuses maa sisse osaliselt kaevatud kõnnitee äärekivid.
Koerasõbralik aed võiks olla keskelt võimalikult lai ja avar, kuid külgedelt taimedega piiratud. Selline kujundus võimaldab koeral vabalt joosta ja hullata, tagades samas elanikele privaatsema õueala.🌿🐶🌿🐶🌿
Üks hea lahendus on raamistutus – vabakujuline istutusviis, millega luuakse eri kõrgusega taimedest looduslik taust ja aiapiire. Raamistutusega aias on kõige kõrgemad taimed (madalad puud ja kõrged põõsad) istutatud otse piirde äärde. Nende ette moodustub keskmine rinne, mis koosneb põõsaste ja kõrgete püsilillede rühmadest, ning kõige ees paiknevad madalad püsililled ja okaspõõsaste kääbusvormid.
Tavaliselt on raamistutusega aia üks külg, näiteks tänavapoolne, kujundatud sirge ja rahuliku hekina, kuid ka seda saab aja jooksul huvitavamaks muuta. Lisaks võib keset aeda paigutada mõned ilupeenrad või kujundada esiaeda peenar, mis on kodu visiitkaardiks. Oluline on hoida istutusalad kompaktsena – pigem 1–2 suuremat ja terviklikku peenart kui hulgaliselt väikeseid peenralaike, mis võivad tekitada liigse killustatuse.🌷🌼🌻
Paljudele koertele meeldib oma valduste piiri kontrollida, mistõttu on parem, kui otse vastu aeda ei istutata midagi. Ka hekk tuleks istutada nii, et koerale jääks selle taha piisavalt ruumi liikumiseks ning inimene mahuks vajadusel hooldustöid tegema.
Kui koer jookseb pidevalt sama trajektoori mööda, võib heki alla tekkida mustaks joostud rada. See ei häiri kedagi, kui hoida ala teadlikult multšituna või katteta mullapinnana. Kui aga koer on suuremat sorti aiaäärne patrullija, võib sinna ehitada püsiva jooksuraja, kasutades näiteks terrassilaudu või tänavakive. Nii jääb koer puhtaks ja mulda ei kanta laiali.🐶🌿😊
Uute peenarde rajamisel võib alguses kasutada bambuskeppidest või muudest teivastest tehtud ajutist piiret, mille vahele on tõmmatud nöörid. See aitab takistada koertel istutusalast üle jooksmist. Enamasti harjuvad koerad sellega kiiresti.
Mõnikord on vaja kaitsta ka peenras kasvavaid sibullilli – näiteks lauke ja tulpe –, eriti kui koerad on harjunud tugevate taimede vahel peitust mängima. Sellisel juhul võib ajutiselt paigaldada peenrale bambuskeppidest ja nöörist valmistatud kaitsetara.
Kui istutusala rajatakse piirkonda, kus varem oli koerte käigutee, on mõistlik jätta taimede vahele jooksurada. Nii säilib koerte harjumuspärane liikumistee – oluline on leida kompromiss.
Paljud tõud armastavad kaevata – olgu see siis ajaviiteks või jahikire rahuldamiseks. Kui aias on mutid ja Jack Russelli terjer, võite olla kindel, et mulda lendab igas ilmakaares! Husky kaevab aga kuumal suvepäeval tõenäoliselt varjulisse kohta kausikujulise pesa, mis muutub järjest sügavamaks, kui ilm soojeneb.
Kaevamiskirega tuleks arvestada ja rajada aia varjulisse nurka spetsiaalne kaevamiskast. See võib olla ka kaunis aiaelement – näiteks puidust ja kõrgete külgedega. Kasti võib täita mulla ja liiva seguga ning sinna võib huvi tekitamiseks peita närimismaiuseid või mänguasju, mida koos koeraga otsida. Aeg-ajalt tasub kasti sisu läbi kaevata ja midagi uut peita, et koeral oleks taas põnev kaevuda.
Kaevamist on võimalik suunata – näiteks võib koera julgustada oma kaevamisekirge rahuldama hoopis metsas jalutuskäigu ajal.
Koertele on mõistlik kohe eraldada kindel pissimisala ja õpetada neid seda kasutama. Isased koerad eelistavad pissiposte aia servas, samas kui emased koerad saab suunata hädal käima kindlas aianurgas. See nõuab veidi ettenägelikkust, järjepidevust ja premeerimist, kuid tänu sellele jäävad okaspuud pruunistumata ja muru kollaste laikudeta. Kui koeraga käia vähemalt neli korda päevas aiast väljas jalutamas, ei teki neil enamasti vajadust suuremaid hädasid oma aeda teha.
Populaarsed retriiveritõud, nagu labradori ja kuldsed retriiverid, on loomult “suule-orienteeritud” – nad armastavad närida ja kanda suus kõike, mida näevad. Selleks, et aias ei muutuks puud ja põõsad närimismänguasjadeks, tuleks neile pakkuda piisavalt närimiskindlaid mänguasju. Õnneks väheneb närimisvajadus enamasti vanuse lisandudes.
Veelembestele koeratõugudele on omane soov kasutada iga võimalust vees sulistamiseks. Seetõttu tuleb aeda veesilma rajades hoolikalt läbi mõelda, milline lahendus sobib kõige paremini.
Veesilma hooldus on spetsiifiline ja aeganõudev, eriti soojadel suvepäevadel, mil tiik võib kiiresti roheliseks muutuda. Kindlasti ei taha keegi, et rõõmus, kuid heleroheline koer tuleks end teie läheduses raputama.
Veelembeste koerte puhul võib sobivaks lahenduseks olla näiteks väike kauss-purskkaev, kuhu nad sisse ronida ei saa, kuid mida tuleb sageli puhastada ja vett vahetada, sest koerad kasutavad seda kindlasti ka joogiveeks.💧🐶💧
Kuumadel suvepäevadel on parim lahendus tugevast materjalist madal veekonteiner või spetsiaalne koerte sulistamisvann, kus nad saavad end jahutada, ilma et aia veesilm kahjustada saaks.
Nuuskimine on koera jaoks väga oluline ning just sellest on ajendatud ka koertele mõeldud sensoorse ehk tajuaia loomine. Selle rajamiseks ei ole vaja suurt maa-ala, vaid veidi loovust, teadmisi ja koera, kes on valmis teie kätetööd avastama.
Oluline on valida sobivad taimed, kuna paljud neist võivad koertele olla toksilised. Samas on ka palju taimi, mida koerad instinktiivselt oma heaolu parandamiseks kasutavad. Tajuaed aitab koeral leevendada stressi, pakub mentaalset stimulatsiooni ning parandab füüsilisi võimeid.
Tajuaed ei pea olema suur – selleks võib kujundada väikese aiapiirkonna või isegi veranda nurgakese. Isegi väike sensoorne ala rikastab koera elu, stimuleerides tema haistmis-, kompimis-, nägemis-, kuulmis- ja maitsmismeelt.
Haistmise ja maitsmismeele stimuleerimiseks on tajuaias lihtne kasutada tugeva lõhnaga ravimtaimi. Rosmariin, liivatee, palderjan, naistenõges ja basiilik on koertele huvitava lõhnaga ning samas ohutud.
Liivatee aitab leevendada bakteripõletikke ja nahaprobleeme ning toimib ka loodusliku kõhulahtisusevastase vahendina. Kummel ja lavendel on rahustava toimega, mistõttu on need hea valik, kui koer on närvilise loomuga. 🐶 🌸
Ohututest suvelilledest sobivad koerasõbralikku aeda näiteks lõvilõug, hiina aster ja peiulill (tagetes). Peiulille võivad närida koerad, kes on stressis või leinavad. Kui koer sööb tuntud umbrohtu vesiheina, võib see aidata leevendada maoärritust ja nahaprobleeme. Lisaks võib paar korda hooaja jooksul aeda külvata peotäie nisu – nisuoras on vitamiinirikas ning aitab vähendada ärevust ja hüperaktiivsust.
Paljud koerad naudivad ka juur- ja puuvilju ning marju, korjates neid võimalusel ise. Porgandid, rohelised herned, sõstrad, karusmarjad (kuigi nende põõsad on ohtlikult okkalised), maasikad, vaarikad, pirnid, õunad ja mustikad on aiasaadused, mida paljud koerad meelsasti otse põõsalt või peenralt suhu nopivad. 🐶🍓 🍏
Koerad saavad enamasti rohkelt nägemis- ja kuulmismeele stimulatsiooni ka väljaspoolt aeda tulevate stiimulite kaudu. Koduaeda võib lisada tuulekella ning – kui koer on lindude suhtes sõbralik – ka lindude söögimaja. Lindude siutsumine ja tuulekella helid köidavad aju osa, mis töötleb helisid, pakkudes koerale täiendavat vaimset stimulatsiooni.👀🎵🐥🎶
Erinevad pinnased käppade all pakuvad koerale rohkem stiimulit kui ainult muru või tänavakivi. Aeda võib lisada mitmesugustest materjalidest radu ja platse, näiteks liiva, puukoore- või käbimultši, väikeseid kivikesi, telliseid, kruusa või killustikku.
Lisaks pinnatekstuuridele võib võimalusel aeda paigutada ka palke või suuri kive. Nendest ülesronimine on koerale lõbus, kuid samas pakub ka füüsilist koormust ning arendab tasakaalu hoidmist.
Aeg-ajalt võib oma koerale loodud tajuaeda täiendada eriti põnevate elementidega. Kui teil on tuttav hobuseomanik, võite paluda laenuks näiteks sadulateki või põhupaki. Vanadest autorehvidest saab ehitada ajutise takistusraja koos laudadest purretega.
Koeri köidavad ka mererannast toodud kivid ja merekarbid ning metsaretkelt ühiselt korjatud käbid ja pulgad. Kuigi inimene ei pruugi nende vahel erilist lõhnavahet märgata, on need koerale põnevad. Erinevaid võimalusi on palju – kui miski lõhnab teie koera jaoks nuuskimisvääriliselt, siis tähendab see tema jaoks stimuleerivat elamust.
Tajuaed on midagi, mida saab pidevalt täiendada ja muuta. Aja jooksul märkate, mida koer ignoreerib ja mis talle tõeliselt huvi pakub ning saba lehvima paneb.
Palju nauditavaid hetki kõigile aia- ja koeraomanikele! 🐶🌿
Teksti koostamisel on kasutatud Reelika Marrandi TLÜ 2019 aasta kursuse “Sissejuhatus loomi kaasavatesse sekkumistesse” iseseisvat tööd “Koerasõbralik aed”.